26. septembril toimus koolis järjekordne talgupäev. Kooli ümbrus sai jälle põnevamaks, ilusamaks ja värvilisemaks. Suur-suur aitäh kõigile, kes oma laupäeva koos meiega veetsid. Sel korral oli meid kokku 55 ja plaanitud tööd said kibekähku ja rõõmsalt tehtud. Enamik teist lubas ka järgmisel aastal kohal olla AITÄH!
Täna oli koolis külas Keskkonnake. Algklasside õpilased said uusi teadmisi keskkonna hoidmisest ja jäätmete sorteerimisest.
Spordi- ja tervisenädala raames pöörasime suuremat tähelepanu liikuvamatele vahetundidele ja tegevustele õues. Tunnustasime jalgsi või rattaga kooli tulijaid "Käin jala" templiga. Autoga tulijad suunasime enne koolimajja sisenemist väikesele energiaringile. Kaalusime koolikotte ja selgitasime välja parimad spordiviktoriinis. Nädala peaorganisaator oli Egne Lii Soesoo, teda abistasid meie Liikuma kutsuva kooli õpilased ja õpetajad.
Täna osalesime oma kooliga maailmakoristuspäeval. Päeva eesmärk oli pöörata tähelepanu eelkõige väikesele ja nähtamatule prügile, mis tegelikult igal pool meie ümber salakavalalt laotub. Vaatamata tormisele ilmale olid meie õpilased hommikul kenasti rivis, et anda oma panus kodukoha puhtamaks muutmisel. Aitäh 12. klassi õpilastele, kes eelnevalt koduloo tunni raames koristuskohti kaardistasid, meeskondade pealikeks olid ning kõigi oma väiksemate ja suuremate tiimikaaslaste eest hoolitsesid! Pärast koristust sõime sooja suppi ning vaatasime filme üleilmastumise ja prügi käitlemise teemadel. Aitäh Janelile, Madisele ja Rammole, kes päeva filmisid ja kaasõpilasi intervjueerisid. Video tänasest üritusest valmib juba õige pea. Fotode autorid: 12. klassi õpilased Paldiski Ühisgümnaasium jätkab ka sellel ōppeaastal oma “Käin jala” projekti. Kōik ōpilased, kes tulevad kooli jala, jalgratta vōi ühistranspordiga, saavad oma käe peale “Käin jala” templi.
Pimeda aja saabudes lisame juurde ka helkurite kontrolli. 8. klass veetis täna oma bioloogiatunnid metsas. Esmalt tuli läbida väike orienteerumisseiklus, leidmaks üles õpetaja. Sellega saadi kenasti hakkama. Edasi mindi koos seeni otsima. Ülemäära palju me neid ei leidnud, kuid kase- ja kuuseriisikas, pilvikud ning timpnarmik said küll kõigil selgeks. Selle päeva 10 000 sammu sai ka kuhjaga täis. Oleme jätnud oma kooliaeda mitu niitmata ala, sest hoolime loodusest ja hoiame elurikkust. Täna valmisid elurikkuse alale 1.-6. klassi õpilaste abiga putukahotellid. Meid juhendasid väga vahvad juhendajad Urmas Veersalu ja Val Rajasaar Muraste Looduskoolist. Aitäh neile põnevate õuesõppetundide eest!
Osa meie Rohelise Kooli keskkonnatöörühmast osales täna koos Admiral Bellingshauseni laevapere liikmete, president Kersti Kaljulaidi ja Lääne-Harju vallavalitsuse töötajatega puuistutustalgutel. Kokku istutati Paldiskisse 106 pargipuud.
Sügisel liitusime Rohelise Kooli projektiga. Eesmärgiks oli tuua kooli rohkem keskkonnateadlikkust ja tahet teha midagi maailma heaks. Keskkonnatöörühma asusid eest vedama õp Janika L , Maiken ja Inga. Koos läbiti erinevaid koolitusi ja koguti ideid ja mõtteid, mida ja kuidas meie koolis teha. Õpetajatele asusid toeks väga tublid Keskkonnatöörühma liikmed:
4. klass: Miia, Kaisa, Sandra, Marten 5. klass: Rii, Annabel, Laura Helly 6. klass: Hanna Lii, Tristian, Carolina 7. klass: Varvara. Nataly, Laura-Liisa, Katrin, Kersti, Aljona 8- klass: Adriana, Getriin Ingrid, Maarius, Maria, Andreas, Ragnar, Vallo 9. klass: Mirjam, Lisette, Aneli, Laura, Eliise 10. klass: Janeli, Carmelin, Rammo 11. klass: Egne Lii, Kadi-Mai, Markus, Mart Janno, Aleksander 12. klass: Brita, Rauno, Roosa Angeelika. Õp Riina Koos võeti ette mitmed muutused ja viidi läbi erinevaid üritusi ja tegevusi, millega saab tutvuda Rohelise Kooli blogis: http://paldiskirohelinekool.weebly.com/. Meie tegevus sai märgatud ning ülemaailmse tunnustuse Rohelise Lipu näol saime täna presidendilt virtuaalselt . Nüüd pole muud, kui jätkame oma valitud rada ja otsime uusi ideid ja lahendusi, kuidas samm sammult veelgi rohelisemaks muutuda. On tore tõdeda, et ka Roheline Lasteaed Naerulind sai tunnustatud ning saame koos Rohevallas roheliselt ja jätkusuutlikult astuda. Viisime Paldiski Kuusakoskisse ära kogutud küünlaümbrised. Kokku kogusime 10 kilogrammi küünlaümbriseid. Aitäh,et aitasite loodust kaitsta! Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostöös veebiportaaliga Tervisegeenius kuulutasid välja joonistusvõistluse teemal "Kes või mis on tervis". Ka meie kool võttis sellest toredast ettevõtmisest osa.
Meie koolist jõudis võistlusele 26 tööd. Toredad tööd saatsid võistlusele 2, 3, 4 ja 7. klass). Kõiki saadetud töid saab vaadata lingilt. https://www.facebook.com/pg/ttktartu/photos/?tab=album&album_id=3568138879880060 Paldiski Põhikooli 2.-6. klassini osaleb rahvusvahelisel kalade rändepäeva joonistusvõistlusel kokku 37 tööd.
Kalade rändepäeva eesmärk on tõsta teadlikkust ja juhtida tähelepanu siirdekaladele ja nende elupaikade olukorrale. Kes on siirdekalad ja kust leiab nende kohta infot? Hea ülevaate Eestis elavatest kaladest saab Eesti kalade andmebaasist ja raamatust „Eesti kalad“. Kas teadsite, et meie vetest on leitud ligi 100 liiki kalu? Neist 9 on siirdekalad -merest magevette või mageveest merre kudema rändavad kalaliigid. Sinna kuuluvad nii kõige pikemaid rändeid tegev angerjas, üliharuldane atlandi tuur, põnev pisike ogalik kui ka aasta kalaks valitud lõhe. Joonistusvõistlus on hea viis nende liikidega lähemalt tutvust sobitada ning uurida, milliseid tingimusi nad vajavad ja mis väljakutseid elus ületama peavad. Kalad peegeldavad veekogude seisundit - kui kala tahab ja saab veekogus elada, on suure tõenäosusega ka veekogu seisund hea. Paraku puuduvad sageli meie veekogudes neile omased kalad või on neid seal väga vähe. Põhjused võivad olla tingitud ilmastikust - näiteks põua tõttu madalam veetase, kuid sageli on kalale muidu sobivad elupaiga rikkunud inimtegevus. Näiteks meriforell ja lõhe, kes elavad meres ja kudema tulevad jõgedesse, ei pääse sageli sobivatele kudealadele, sest ei suuda ületada jõele rajatud paise. Paisude mõjust saab rohkem lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kui kaladel puudub võimalus järglasi anda, tähendab see pikas perspektiivis nende liikide kadumist meie vetest. Prügi ja jäätmedSel nädalal oli meie õpilastel võimalus loodusainete ja kehalise ühisülesandena märgata looduses leiduvat prügi ning teha nii, et seda enam seal poleks. Mõned toredad näited, kuidas meie koduümbrus puhtamaks sai. Aitäh kõigile talgulistele! Vaata pildigaleriid: https://padlet.com/janika8/thh241sx9tso?fbclid=IwAR18NZNgT_Z6CmjZbktCJz_eFeqlqeAQf1lcDPYpAuICIKmELp-uYdoXKE0 TaaskasutusKogusime kokku oma puhtad ja terved mänguasjad, millega me ise enam ei mängi ja viisime kõik koos 10. märtsil Paldiski Naerulinnu lasteaeda. Lasteaias võttis meid vastu lasteaia direktor Taive Kikas. Lapsed olid uute mänguasjade üle väga õnnelikud ja elevil. Meie enda klassist on Naerulinnu lasteaias käinud 4 õpilast. Idee tuli sellest, et mõtlesime taaskasutuse peale. Selle asemel, et puhtad ja terved mänguasjad, millega meie enam ei mängi, ära visata, viisime need lasteaeda, et lapsed saaksid nendega edasi mängida ja neile uus elu anda. Teksti ja pildid saatis avaldamiseks Getriin Jürioja. Prügi ja jäätmed2.klass osaleb projektis „Võta vabalt“. Esimeseks kodutööks oli taaskasutus, ehk siis vanast uue tegemine või jääkmaterjalide kasutus. Me oleme alati püüdnud ära kasutada kõike, mida võimalik. Sel korral tegime pudruhelveste pakist oma hinnatud töölehtedele hoidikud ja munakarpidest legoklotsid. Kasutasime kaunistamiseks ära paberijääke ja värvitopsikute lõpud. Munakarpide värvimisel abistasid meid ka ülejäänud algklassid.
Õpetaja Inga Jürioja Prügi ja jäätmedOsalesime 1.-4. klassiga üle-eestilisel koolidele mõeldud konkursil, mis oli suunatud keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste loomisele ja ühekordse plastiku vähendamisele.
Algklassid oma skulptuuriga " Meri jutustab" saavutasid auhinnalise koha. Prügi ja jäätmedReedel, 06.03.2020, külastas meie Rohelise Kooli meeskond Eesti Pandipakendit. Osalesime põnevas keSkkonnatunnis, saime teadmisi kontrollida viktoriinis ning käisime ekskursioonil pandipakendite käitluskeskuses.
Olime keskkonnasäästlikud ja kasutasime transpordiks mugavat rongi, bussi ja saime jalutada ka meie ilusas vanalinnas. Rohkem pilte leiab galerii alt. TaaskasutusPaldiski Ühisgümnaasium liitus sügisel Rohelise kooli programmiga. Rohelise kooli aktivistide poolt tulnud mõtte – anda igale klassile ülesanne mõne projekti või koostöö näol osaleda keskkonda puudutavates teemades, järel otsustasime 12. klassiga õmmelda endale riidest kotid. Materjali saime klassiõe emalt, kes on ühtlasi ka Lääne-Harju vallamajas õmbleja. Vallas kasutati sama materjali riidekottide valmistamiseks, mida jagati ka Rohevalla Inspiratsiooniseminaril 2019. Riie on saadud Tallinki laevadelt ja seal kasutati varem seda kangast kardinatena. Kuna antud materjal oli omakorda ülejääk ülejäägist, leidsime, et saame selle veel ühe ringina kasutusele võtta. Kooli saabunud riidele oli Sveta ema teinud mõned näidislõiked, et kottide valmistamine mööduks sujuvalt ja kõigile muretult. Kogu protsessi käigus oli meil abiks käsitöö ja kunstiõpetuse õpetaja Kaire-Leen Varik, kelleta me poleks ilmselt varasema kogemuse puudumisest tingituna nii hästi hakkama saanud. Kotte oli võimalik käia lõpetamas teisipäeviti, vene keele tundide ajal, kuid samuti oli võimalus kott koju kaasa võtta ja see seal lõpetada. Valmis saanud kotid nägid igati viisakad ning soovitud lõpptulemusega välja. Praegu kasutame oma kätega valmistatud töid poekotina või kehalise kasvatuse riiete kotina. Teksti ja pildid saatis avaldamiseks 12. klassi õpilane Brita Riisaar Tervis ja heaoluReede hommikul kontrollisime koos politseiga helkureid. Väga tore, et paljudel olid helkurid küljes, aga paljudel oli päästev helkur siiski puudu.
Pimedal ajal peab kandma helkurit!!! Lapsevanem peab veenduma, et kui laps hommikul kodust välja läheb, siis lapsel on helkur jope küljes. Elurikkus, loodus ja kooliõuMe teame küll, et sellel lumevaesel talvel saavad linnud oma toidu kätte ilma meie abita. Kuid aasta alguses tegi 4. klass valmis toredad lindude söögimajad, et äkki ikka lumi tuleb maha ja linnud vajavad meie abi.. Paraku tundub, et lumi jääb siiski taeva. Olenemata sellest otsustas 4. klass lindude söögimajad siiski koolihoovi viia, sest valmis sai need ju tehtud. Elu võib ju lindudel ka vahel kergem olla.
|