keskkonnaülevaatus 2020/2021
Paldiski koolis toimus detsembris keskkonnaülevaatuse küsimustikele vastamine. Keskkonnaülevaatuse küsimustike lingid saadeti lapsevanematele ja õpilastele laiali ekooli kaudu. Küsimustikele vastas 132 õpilast, 30 lapsevanemat, 10 õpetajat ja 6 koolitöötajat.
Küsimustik õpetajatele: https://docs.google.com/forms/d/1H66DfB4XJc702XakXi6OcGbTC7UJ2eBNvHMRVHjvOjI/viewform?gxids=7628&edit_requested=true
Küsimustik õpilastele: https://docs.google.com/forms/d/18RUUIdov1cXNucl3RXEfEVFWY-4nwS3qqyI3pSIly9U/viewform?gxids=7628&edit_requested=true
Küsimustik lapsevanemale: https://docs.google.com/forms/d/1QGz0IRf0XT3mdq4089XDbMpb8KjtnNriUZySnDgrxFk/viewform?gxids=7628&edit_requested=true
Küsimustik koolitöötajale: https://docs.google.com/forms/d/1OjRGdtNTlu9k0uKNdVtYZzTuh5LT2P_G986regOg-ZU/viewform?gxids=7628&edit_requested=true
KESKKONNAÜLEVAATUSE KOKKUVÕTTED 2020/2021
KESKONNAÜLEVAATUS 2019/2020
Paldiski koolis toimus novembrist-detsembrini keskkonnaülevaatuse küsimustikele vastamine. Keskonnaülevaatuse küsimustike lingid saadeti lapsevanematele ja õpilastele laiali e-kooli kaudu. Küsimustikele vastas 10 õpetajat, 33 lapsevanemat ja 78 õpilast.
Küsimustik õpilastele: https://forms.gle/sFQQmdxJYRqY4ic77
Küsimustik õpetajatele: https://forms.gle/jPrHbFAjuo72Bebc7
Küsimustik lapsevanematele: https://forms.gle/KT3kYoPitgKnHJgGA
KESKKONNAkÜSIMUSTIKE KOKKUVÕTTED 2019/2020
ÕPILASED
Kas oskad nimetada linde, loomi ja putukaid, kes elavad meie kooli
õuealal? Nimeta neid.
Kas tead, millised taimed, puud ja põõsad kasvavad meie kooli õuealal? Nimeta mõned.
Kas tead, milliseid taimi kasvatatakse meie klassiruumides. Nimeta mõni.
Kuidas saaksid Sina vähendada prügi ja jäätmete teket?
Kas oleme teinud koolis midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid?
Kas kogume koolis pakendeid muust prügist eraldi?
Kas kogume koolis paberit ja pappi muust prügist eraldi?
Kas prügikaste on majas ja õuealal piisavalt?
kulub?
transporditud toorainet?
aastatel?
Kas tead hästi eesti rahvakultuuri: tähtpäevi, muinasjutte, toite jne?
osas ja kedagi ei tohi halvustada?
Kas saad tundide ajal püsti tõusta ja liikuda?
Kas oled teadlik veelindude toitmise kahjulikkusest?
korduvalt või ainult ühekordselt?
Kui kaugel elad koolimajast?
Soovid veel midagi lisada?
LAPSEVANEMAD
Kas olete märganud, et kooli õuealal on tehtud midagi elurikkuse
parandamiseks (taimed, puud, põõsad, peenrad, pesakastid, lindude
toidulauad jne)?
Kui ei, siis mida võiks õuealale juurde istutada?
neid lastele nimetada?
hoida?
jalgsi? Põhjendage.
(kunstitöödes) looduslikke- ja jääkmaterjale?
mida?
kemikaale?
ÕPETAJAD
Kuidas oled osalenud keskkonnahariduse kujundamisel koolis?
Kas oled teinud midagi õueala elurikkuse suurendamiseks?
Kas kasvatate klassis taimi?
Kas olete kursis, kui palju kulub koolis elektrienergiat õppeaasta jooksul?
kuidagi muuta?
mis sorteeritud prügist saab?
Kas teie arvates kasutatakse koolis rohkem looduslikke või keemilisi
puhastusvahendeid?
peaks seda teemat rohkem käsitlema?
Millist vee raiskamist tuleb koolis rohkesti ette? Kuidas saaksite seda
muuta?
vanasõnu jms?
jooksul võimalikult palju liikuda?
Küsimustik õpilastele: https://forms.gle/sFQQmdxJYRqY4ic77
Küsimustik õpetajatele: https://forms.gle/jPrHbFAjuo72Bebc7
Küsimustik lapsevanematele: https://forms.gle/KT3kYoPitgKnHJgGA
KESKKONNAkÜSIMUSTIKE KOKKUVÕTTED 2019/2020
ÕPILASED
Kas oskad nimetada linde, loomi ja putukaid, kes elavad meie kooli
õuealal? Nimeta neid.
- Ei oska nimetada – 4 vastust
- Tuvi – 2 vastust
- Vihmaussid, teod, varesed, tihased
- Tuvid, sääsed, kajakat, ämblikud, kärbsed
- Sipelgad,vares,lepatriinu,rohutirts,sääsed,ämblikud,vihmauss,rasvatihane,varblane,kärbes
- Pääsukesed , tihased
- Siplegad, tigu, kärbsed, sääsed, kajakad, tuvid, varesed, kass
- Sipelgad,tihased
- Vares – 2 vastust
- Varesed,kärbsed
- Ämblikud, sipelgad, vihmaussid
- Varesed, sipelgad, lepatriinid,
- Rasvatihane,sipelgad.
- Lepatriinud,varesed.
- Tuvi,sipelgas,rasvatihane
- Sipelgad,tuvid
- Tuvid, varesed, võililled, lepatriinud, sipelgad.
- tuvi,sipelgad,sääsed,mesilased
- Sipelgaid,kajakaid,
- Varesed, tuvid, sipelgad, lepatriinu, kassid, koerad.
- Leppatriinud.
- Siil,lepatriinu ,vares,
- Kärbsed ja maod
- Rasvatihane
- kajakad
- Tihased, varesed, kärbsed, sääsed
- Varesed, tihased, kärbsed, sääsed.
- Tuvid,sipelgad
- Pääsulinnud,Sipelgad
- Vares,tuvi liblikas,kärbes,lepatriinu jakiil
- Sipelgad,mesilased,herilased,rasvatihased ja ämblikud.
- Varesed,ämblikud,teod,lepatirinud,
- Varesed ,ämblikud ,teod ,leppatriinud
- Ämblikud,teod,lepatriinud.
- Vares,kajakad,tihane.
- Ämblikud, sipelgad,liblikad,sääsed,ussid, siilid,mutid, kajakaid, varesed
- Varesed, kajakad, oravad, vahepeal võib kohata ka jäneseid. Palju erinevaid putukaid. Vahel ka mõni madu.
- Varblased, kassid, kajakad, tuvid, tihased,
- Mesilased, kärbsed, kajakad, lepatriinud, tuvid
- Tuvid madu lepatriin
- Vihmaussid, kajakad, tuvid,
- Sääsed, kajakad, tihased
- Vares,tuvi,sipelgad,jne
- Jänes, siil, sipelgad, uss
- Sipelgad,siil
- Vares, kärbsed, tuvid
- Vihmauss
- Varesed,tuvid,kärbsed,sääsed,teod,vihmaussid
- Tigu,vihmauss,varesed,tuvid,kajakad
- Uss,vihmauss,
- Vares, kärbes, tuvid
- Rästik, kuldnokk, vihmauss
- Ant, mesilane, siil, varblased, tuvid , pääsukesed.
- Kärbed, tuvid, kassid, varakad, suitsupääsukesed, kajakad
- Kajakad, tuvid, herilased, kärbsed
- Tihane ,vares
- Tihased, varesed,kõik eestis olevad putukad, tuvid
- Natukene, näiteks rästikud, tihased, varblased, liblikad jne.
- Tuvid, kajakad, varesed, sipelgad, puugid, rästikud, mesilased, herilased, kärbsed
- Sipelgad, tuvid, kajakad, kärbsed, vihmaussid, varesed, vähem
- Sipelgad, tuvid, kajakad, mesilased, kärbsed, vihmaussid, varesed,
- Sipelgad, tuvid,kajakad,kärbsed,vihmaussid
- Mesilased,kajakad,tuvid,vihmaussid,sipelgad,varesed,äädikakärbsed
- Varblased,varesed,tihased,maod,sääsed
- Varblased, varesed, tihased, maod, ussid,tuvid, kajakad, liblikad
- Tihane, vares, harakas, tuvi, kajakas, varblane, sipelgad, puuk, kärbes, sääsk,
Kas tead, millised taimed, puud ja põõsad kasvavad meie kooli õuealal? Nimeta mõned.
- Ei tea või ei mäleta nimesid – 10 vastajat
- Tamm, kask, õuna puu
- Tammed, lepad
- Vaher,kastanipuu,kask,pärn,pihlaupuu,tulbid,võilill
- Tamm, kibuvits, seen, õunapuu
- Kibuvits,vaher,kask
- Tamm,kuusk,kask,võilill.
- Kuused,Vahtrad
- Kuused
- Tammepuu,vahtrapuu
- Pihlakas, õunapuu, tammepuu, sirelipõõsas, ohatis, võilill.
- Tammepuu,vahtraleht
- Tammepuu,vahtrapuu,seened,lilled
- Tammepuu,
- Tamm ja veel palju teisi puid mida ma ei oska nimetada
- Tammepuu, õunapuu, sirelill.
- Tamm,kibuvits,pihlakas,tulp
- Tamm,kibuvits.
- Tamm ja sirelid.
- Tamm,sirelid
- Tamm,vaher,
- Vahtrapuu
- Võõrasema ja kask
- Sirelid ja tammed
- Kask,tamm,
- Kask,
- Võilill – 2 vastust
- Kask,tamm,vahtrapuu ja pärn
- Võilil tam
- Tammepuud,vaher,võilill,muru,
- Võililled ,vahtra puud ,Tamme puud ,muru
- Muru,võilill.
- Pihlakas.
- Tammed,kuused,kased, vaher ja erinevad põõsad
- Tammed, pihlakas, kask. Erinevad lilled.
- Ebaküdoonia, tulp, õunapuu
- Marja puu porgandid marja põõsa
- Lilli ja põõsaid on palju aga nimesid ei tea
- Vahtrad, Pihlakas
- Vahtrapuu, pihlakas
- Vahtrad, pihlakad
- Pihlakas,jne
- Tamm, vaher
- Tamm
- Tulp, õunapuu, roosid
- Tulbid,roosid,õunapuu,türnpuu
- Õunapuu,türnpuu
- Tamm, kask
- Kask, vahtrapuu
- Vaher, tamm, kaask, roos, tulp, nartsiss, maikellukesed
- Tammed ,kuused,männid.
- Roosipõõsad, tulbid
- kibuvits, võilill, nurmenukk, kirsipuud, õunapuud
- Nurmenukk, vaher, kask, võililled, õunapuu, tulbid
- Õunapuu, vaher, kask, võilill, nurmenukk, kirsipuu, kibuvits,tulbid
- Võililled, tamm, kirsipuu, õunapuu,vaher, kask tulbit, lummikelluke, maikelluke
- Õunapuud,kirsipuud,kibuvits,võilill,mõni üksik nurmenukk,tulbid
- Vahtrapuud,taevavõtmed,pihlakas,tamm
- Vahtrapuud, taevavõtmed, pihlakas, tammed, papel
- Kask, saar, vaher
Kas tead, milliseid taimi kasvatatakse meie klassiruumides. Nimeta mõni.
- Ei tea – 18 vastajat
- Erinevad taimed (nimesid ei nimetatud): 3 vastajat
- Tomatid ja kurgid – 6 vastajat
- Kummipuu
- Kaktus – 2 vastajat
- Roosid – 2 vastajat
- Traakonipuu
- Tomat, lilli
- Tomat,hernes,lill.
- Roosid,tomat,kurk
- Roosid,tomat,kurk
- Lilled
- Tomatid, erinevad toalilled
- Tiigripuu,
- Erinevad rohelised taimed, draakonipuu
- Tean, et mõndades on miniplamid aga rohkem ei tule meelde.
- Kurgitaimed, tomatitaimed, päevalilled, aloe
- Päevalilled, kurgitaimed, aaloe, tomattitaimed
- Kurgitaimed, päevalilled, tomattitaimed, aaloe, kaktus
- Kurgtaimed, tomattaimed, aloe, kaktus
- Kurgitaimet,tomatitaimed,päevalilled,aloe,kaktused
- kaktus,kannike,havisaba,klorofütum
- Kannike,havisaba, klorofütum
Kuidas saaksid Sina vähendada prügi ja jäätmete teket?
- Olla hoolikam
- Me sorteerime neid ja ei viska prügi maha.
- Kasutan vähem plastikut
- Säästaks paberit, viskan paberi õigesse prügikasti, võtaks nii palju kui jaksan(alati saab juurde võtta)
- Kasutab rohkem loodust saastavat prügi,ehk lagunevat prügi
- Vahem kasutada pakendit.
- Osta vähem pakendatud toite
- korduvkasutavad nõud (joogitops)
- Panen oma näksi karpi,ei võta pakendit.
- Taaskasutada prügi käsitöös
- Rohkem taaskasutada asju – 3 vastust
- Prügist teha rohkem asju
- Pesta ära plastpudel ja kasutada uuesti
- Kui näen maas prügi või näen, et keegi viskab prügi maha, ütlen talle, et prügi käib prügikasti
- Korjata üles prügi mis on maas.
- Ma saan sorteerida prügi ning osta vähem neid asju mis reostavad keskonda.
- Et vähem plastikut oleks ja kõik panna eraldi prügikasti
- Vähem kasutada ühekortseid nõusid, osta vähem kile jms, taaskasutada
- Ei viska prügi maha,ei kasuta kilekotti
- Korstaksin ära ja viskaks prügi kasti.
- Sorteerin prügi ja ei osta plastpudeliga vett.
- Koolis pakutakse toiduks rohkem ise tehtud
- Mite valmis toitu osta
- Osta vähem toitu ja kasvatada ise
- Viskaksin prügi prügikasti – 3 vastust
- Sorteerida prügi – 2 vastust
- Visata prügi prügikasti mitte maha
- Hakkan pudeleid panema sinna kus neid vaja on :)
- Ei osta nii palju asju
- Ei tea – 2 vastust
- Pana inimeset prüki koriama
- Et, ma viin need taaskasutus keskustesse
- Mina viiksin neid taaskasutus krskusese
- Ei viskaks ise prügi maha – 5 vastust
- Et kui ma söön kommi siis sa viskad kommipaberi maha ,aga tegelikult peab viskama prügikasti.
- Korduvkasutada asju, sorteerida prügi.
- Rohkem hoida kokku
- Ei raiska paberit, ei kasuta kilekotte
- Meisterdan prükist kasutatud paperist Ostan vähem putelid
- Ostaksin vähem asju
- Ei võta prügi kooli.
- Ei võta kaasa kilest pakendeid.
- Ei too kaasa kilepakendeid.
- Taaskasutan kilekotte ja pudeleid
- Sorteerin prügi, söön toidu ära mitte ei viska ära
- Ma viskaksin oma asju prügi kasti
- Viin prügi prügikasti või kasutan kompostiks kõdunevad asjad
- Koristades seda
- Ära visatta prügi tänaval
- Tarbida vähem
- Tarbin vähem plasti
- Käies poes oma riidest kottiga või äärmisel juhul osta paberist kott, kuivaineid ostes märgata millised tooted on pakendatud plastiku sisse ja millised pappist karbi sisse ja valida karbi versioon,käia üks kord nädalas poes et vähendada toidu raiskamist
- Sorteerides, enda järelt loodusest ja mujalt pürgi üles korjamine ning selle asja ära viskamine.
- Söön banaani.
- Tarbiksin pakendamata tooteid ja sorteeriksin regulaarselt prügi
- Tarbida mõistlikum, sorteerida prügi, osta mis on tõesti vaja
- Vähem tarbida, tarbida nii palju, kui on vaja (mõõdukalt), prügi sorteerimine, taaskasutus
- Sorteerida prügi,
- Tarbida mõõdukalt ja vastavalt vajadusele, leida taaskasutusvõimalusi
- Ei osta kilekotte – 2 vastust
- Prügi viin prügikasti ja taara viin taarapunkti.
Kas oleme teinud koolis midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid?
- Jah – 10 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Ei mäleta – 2 vastajat
- Ma ei tea – 5 vastajat
- Ei oska öelda – 2 vastajat
- Ei ole tähele pannud – 2 vastajat
- Jah, me ei tohi toitu järele jätta.
- Vist mitte
- Meil väga palju räägiti et vaja võtta nii palju kui palju jaksad
- Olete oelnud et pane nii palju kui ara sood
- Jah, saame panna ise nii palju toitu kui soovime
- Proovin taldriku tühjaks süüa.
- Võta toitu nii palju kui ära sööd
- Võtame väiksemaid portse
- Jah, igaüks tõstab endale ise leti äärest süüa
- Jah,oleme küll me tegime gruppid ja koristasime koolis,õues
- Meil on plakatid et võta nii paliu toitu kui ära süüa jaksad.
- Jah.Me proovime võtta vähem toitu alguses siis on ikkagist kõht tühi võtab juurde jne
- Kindlasti midagi
- Jah ma ei tea kõik on peaaegu sama.
- Kõik ei ole pakkites
- Paremat toitu.
- Ja me oleme liitunud rohelise kooliga – 3 vastust
- Oleme teinud sööklasse plakatid.
- Ja me tegime maakoristuspäeva – 3 vastust
- Võib olla arutage kui palju lapsi ja õpetajad on koolis ja loete portsjonite arvu.
- Me kogume pudeleid.
- Posterid
- Bioprügikast
- Jah, meil on koolis näidis toidukogusest
- Erinevate prügi jaoks prügikastid, sööklas on näidis kuidas peab toitu kuulutama
- Prügikastid, kus saab prügi sorteerida; sööklas näidis, kuidas ja kui palju pean sööki panema
- Sööklas on näidis kuidas ja kui palju vaja süüa. Kastid, kus võib sorteerida prügi
- Näidisportsjonid, et keegi ei kuhjaks üleliigselt
- Sööme toidu kõik ära – 2 vastust
- Ei tea – 11 vastajat
- Jah – 4 vastajat
- Prügikasti – 6 vastajat
- Tehakse komposti – 4 vastajat
- Sööklas ämbrisse.
- Visatakse ära
- Võimalik et antakse loomadele
- Meil on sellised kastid kuhu visatakse väga palju toidujäätmeid
- Kuhugi poti sugusese asja
- Ma tean seda et kui ma ei taha rohkem süüa siis viskan selle mingi asja sisse.
- Ja ma tean kuhu peab panema toidujäätmeid prügikasti.
- Sööklasse.
- Biokonteinerisse
- Visatakse ära?????
- Konteenerisse
- Peitu?
- Kunagi viidi loomadele, hetkeseisu ei tea
- Spetsiaalsed kastid
- Mingi aeg väideti, et üleliigsed jäätmed lähevad sigalasse, kuid praegu kipun arvama, et lähevad otse prügikonteineritesse
- Söökla ees olevasse biojäätmete konteinerisse
Kas kogume koolis pakendeid muust prügist eraldi?
- Jah – 13 vastajat
- Ei tea – 4 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- Kõik prügikastid on eraldi
- Mõned asjad on
- Paberid ja olmejäätmed on meil eraldi kastides
- Taarat kogutakse
- Klassides ja õppetajate toas.
- Ei me ei kogume pakendeid muust prügist eraldi.
- Enamus klassides on ainult üks prügikast, kuhu laheb kõik prügi kokku.
- Jah, nt paber ja kile eraldi prügikastidesse
- Kogume pudeleid – 2 vastust
- Vist küll – 2 vastust
- Eraldi kogutakse taarat, aastaid tagasi oli populaarne sorteerida klassiruumides ka eraldi paberprügi ja olmeprügi
- Koolis puudub pakendatud kaup.
Kas kogume koolis paberit ja pappi muust prügist eraldi?
- Jah – 11 vastajat
- Ei tea – 4 vastajat
- Ei kogu – 4 vastajat
- Bioloogia klassis ja mõndades veel aga koridorides on üks prügikast
- Me paneme eraldi
- Ma ei tea kas teisedes klassides on selline reegel aga meie klassis viskame pappi eraldisse kastisse.
- Jah meil on eraldi paber ja papp
- Ei me ei kogu paberit ja pappi muust prügist eraldi.
- Mõnes klassis on see nii, kuid paljudes mitte.
- Teadlikkus sorteerimisest on vähenenud
- Ei – 12 vstajat
- Jah – 6 vastajat
- Vahepeal – 7 vastajat
- Väga harva – 4 vastajat
- Ei tea – 2 vastajat
- Pole näinud
- Ei vedele.Väga harva on mõni paber aga olen selle prügikasti visanud.
- Jah, väga palju.
- Ainult õuealal ja vahepeal ka isegi klassiruumides
- Natuke
- Ei ole näinud, tavaliselt kõik ilus, puhas
- Vahel väga harva aga se on tavaliselt õues
- Klassi ruumis ei ole aga ma ei tea kas on õues prügi.
- Kui siis hästi harva kuid koristatakse ära kohe
- Natuke.
- Ei hästi arva mingeid kommi pabereid
- Osades kohtades
- Õue alade vedeleb vahe peal prahti ja ka kassis aga mitte tihti.
- Vahepeal, kuid enamasti on prügi siiski prügikastis.
- Vähesel määral esineb, kuid koristatakse kiiresti ära.
Kas prügikaste on majas ja õuealal piisavalt?
- Jah – 21 vastajat
- Ei ole – 6 vastajat
- Võiks rohkem olla – 4 vastajat
- Mondades kohtades ja mondades ei
- Tegelikult tahaks rohkem prügi kaste.
- Meil on kaks või kolm
- Õues võiks rohkem olla
- Õuealal pole.
- Õuealal on liiga vähe
- Ei ole õues prügikaste
- Erineva prügi jaoks peaks olema rohkem erinevaid prügikaste
- Kasutatud nätsu ei ole kuhugi panna.
kulub?
- Jah – 21 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- Vahepeal – 9 vastajat
- Mitte väga – 2 vastajat
- Jah. Enamasti kõne teel et mida osta,on ka ostu nimekiri vahel
- Jah ja ei- kuidas kunagu
- Jah, me arutame niimoodi, kuidas keegi ja kui palju seda võtab
- Meie kirjutame paberi peale mida on vaja osta ja keegi meist läheb poodi.
- Tavaliselt vaatame külmkappi ja kui seal on kõik olemas siis ei osta me midagi
- Mõned viskavad palju toitu ära
- Vanemad oma vahel aga minuga mitte
- Me arutame mida osta ja mida süüa teha.4
- Arutame, kuid ebamääraselt
- Ei tea – 8 vastajat
- Toidu raiskamist – 10 vastajat
- Paberi raiskamist – 7 vastajat
- Elektri raiskamist – 2 vastajat
- Ei sööda kõik ära mida lapsed olid endale võtnud
- Supp jääb pidevalt alles, seda tehakse palju, sööjaid vähe.
- Toit, elekter
- Toidu,kui pooled ei söö seda
- Energia
- Paber: Siis kui on kunstiõpetus, keegi lõikab ühe tüki paberist ja ülejäänud viskab minema.
- Energiat sest, meil on 2 arvuti klassi ja meil on ka sule arvutit .
- Vee raiskamis kuna poiste wc on suhteliselt tihti uputus
- Toitu ja paberit
- Toidu ära viskamine
- Toidu. kui sa võttad palju toitu ja siis viskad ära.
- Tühjad paberit visatakse lihtsalt ära
- Raha
- Toitu ja kooli asjade puhul
- Paljud võttavad palju sööki aga nad ei söö seda lõpuni.
- Paberi ja söögi.
- Paberi ja söögi raiskamist toimub väga tihti
- See kui keegi tõstab endale palju süüa ja siis viskab selle toidu lihtsalt ära
- Prügi visatakse maha.
- Vett kui koristad
- Aja raiskamist
- Paberist-kui midagi teeme ,lõikame paberit siis ülejäänud läheb prügikasti.Toidu raiskamine,
- Näiteks hommikul pudru mõned ei söö.
- Paljud tõstavad endale sööklas väga palju toitu ette ja hiljem viskavad sellest suure osa lihtsalt minema.
- Toidu raiskamist. Võetakse liiga suured portsud ja ei sööda ära.
- Vee raiskamine
- Hästi palju toitu visatakse äta, palju paberit visatakse ära
- Neid pole
- Toit, paber
- Toiduraiskamist. Paljud õpilased panevad enda taldrikule rohkem, kui nad ise saavad ära sòöma.
- Paberi raiskamist, nt väga palju töölehti ja materjale prinditakse paberile ja seda paberit kasutatakse ainult yhes tunnis ja siis võib selle minema visata
- Erinevate moosi, suppi purkide ja selliste asjade ära viskamine, kui neid saab veel taaskasutada.
- Toidu, kuna toidunäidisest ei hoita kinni ja kõike ei sööda ära.
- Paberit. Sest õpetajatele vaja meile informatsioon, mis puudub õpikus. Ja nad teevad erinevaid koopiat iga ühele, seetõttu raiskame palju peberit
- Toitlustuses on tootjate ja tarbijate vahelised lahkarvamused, kuna mõne toidu puhul ei kipu õpilased üldse sööklasse, kuid vahel jääb toidust isegi puudu
- Paber,toit ja tehnika
- Paber ja toit
- Vee raiskamine
- Jah – 15 vastajat
- Ei – 6 vastajat
- Ma ei tea – 5 vastajat
- Iga nädal päris ei ole.
- Pole kindel
- Vahepeal on – 2 vastajat
- Jah, ka liha on ja piima pakutakse
- Ma ei jälgi kooli menüüd .
- Tavaliselt on aga vahest ei ole
- On valikvõimalus
- Võibolla.
- Mõni nädal kalatoidud puuduvad.
- Ei mäleta
- Iga nädal mitte aga jah.
- Ei käi sööklas, ei tea
- Jah – 17 vastajat
- Ei – 6 vastajat
- Jah, iga päev saab söögi juurde võtta salatit – 10 vastajat
- Ma ei tea – 2 vastajat
- Enamasti on praekõrvale ikka taimetoitu
- Pole kindel
- Vist ja
- Enamasti kùll.
- Pole taimetoitlane
- Ei mäleta
- Enamasti kyll
- Otsest ei ole aga n võimalus valida.
- Mõnele õpilasele eraldi mõeldud toidud on igapäevaselt esindadatud
transporditud toorainet?
- Ei tea – 15 vastajat
- Jah – 7 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- Vist – 2 vastajat
- Meie koolis pole kööki
- Ma ei tea, ma arvan küll
- Tavalisel tuleb se venekoolist
- Vahepeal
- Ja sest meil ei ole kööki
- Sõjaväest toom tavaliselt
- Ma loodan, et niimodi
- Võimalik
- Pigem transporditud
- Jah – 17 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- Enmasti alati normaalne temperatuur koolis
- Vahest on külm
- Väga palju on
- Ma kuulsin kunagi et alles kell 9 hakkatakse kütma
- Jah on aga see on elektri raiskamine
- Mitte koguaeg. mul on talvel külm koolis
- Ja väga korralikult soojustatud.
- Ei oska öelda
- Oleneb klassist.
- Koolis on piisavalt soe
- Vahepeal on liiga külm
- Vahepeal mitte
- Mitte alati
- Mõnel hetkel,kui on saabunud ootamatu külm, siis on koolimaja peal üsnagi külm
aastatel?
- Ei tea – 12 vastajat
- Ei tea aga arvan, et palju – 4 vastajat
- Talvel kulutame rohkem elektrit
- 1000000000000000000GHW.
- Jah
- Üle 300 eurot kuus ja üle 9000 eurot aastas
- Ei tea,aga arvan et palju sest tihti kõik tuled koolis põlevad ka need ruumid kus pole kedagi sees
- Talvel kulub ikka rohkem elektrit
- Liiga palju.
- Kevadel/suvel vähem ja sügisel/talvel ilmselt kõige rohkem
- Jah – 14 vastajat
- Ei tea – 9 vastajat
- Ei – 7 vastajat
- Pole märganud – 2 vastajat
- Ei ole kindel
- Jah, kasutanud päevavalgust kui võimalik
- Kui on valge siis ei pane tuld põlema
- Paneme tuled kustu – 3 vastajat
- Jah, kui õues ei ole pime, siis tuli on kustutatud – 2 vastajat
- Me räägime sellest
- Kindlasti midagi
- Vist
- Ei mäleta - 3 vastajat
- Ei ole nii palju arvutis.
- Meil on klassis iga päev üks inimene kes vajutab iga kord tuled valja kui klassis välja lähme.
- Jah me tegime koolis.
- Jah, näiteks õpetaja kustutab tuld välja kui lähme klassist ära,või kui on päike õues,ei ole vaja panna tuld.
- Jah – 15 vastajat
- Ei – 5 vastajat
- Ei tea – 2 vastajat
- Vist küll – 2 vastajat
- Tuled põlevad
- Mitte alati – 6 vastajat
- Wc- vahest põleb
- Ma pole märganud
- Jah, harva põlevad.
- Oleme kustutanud
- Jah, kõige viimane inimene kes tuleb klassist, paneb tuled kustu.
- Kodus on minu toas üks tuli mis põleb alati
- Loodetavasti on
- Vahepeal
- Tavaliselt kustutatakse ära
- Ei, sest ei lubata!
- Jah – 16 vastajat
- Vahest on külm
- Jah, vahepeal palav
- Klassides on väga soe isegi talvedel on vaga palav.
- ja aga jälle energia raiskaime
- Vahepeal – 3 vastajat
- Väga soe.
- Oleneb klassist
- Minu jaoks kyll
- Enam-vähem
- Oleneb klassist.
- Mitte kõikides
- Mõnedes klassides ei ole soe
- Ei tea
- Oleneb aastaajast
- Klassid on ebaühtlaselt köetud
- Jah – 13 vastajat
- Ei tea – 4 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Harva – 2 vastajat
- Vahepeal – 10 vastajat
- Mitte väga
- Kui asi puudutab võõrtähti
- Pole kindel
- Vahest ja ja ei
- Ei mäleta
- Teatud tundides
- Jah – 9 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Natukene
- Ma ei tea – 2 vastajat
- Ma ei mäleta
- Vist – 2 vastajat
- Vahel – 7 vastajat
- Harva – 3 vastajat
- Harva, oleneb tööst
Kas tead hästi eesti rahvakultuuri: tähtpäevi, muinasjutte, toite jne?
- Jah – 10 vastajat
- 50/50 – 2 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Enam-vähem – 4 vastajat
- Ei tea – 3 vastajat
- Piisavalt – 2 vastajat
- Neist räägitakse jah
- Nii ja naa
- Natuke – 5 vastajat
- Jah aga mitte väga hästi.
- Mõni muidugi tean
- Osad neist tean
- Mitte just kõige paremini – 2 vastajat
- Mite väga – 3 vastajat
- Pooli tean
- Mitte kõiki.
- Tean rahvusasju
- Ei te aga ainult toite tean
- Üsna hästi
- On vaja veel õppida
- Keskmiselt
- Verivorst.
- Peeaegu
osas ja kedagi ei tohi halvustada?
- Jah – 29 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Ei tea.
- Jah, aga natukene harjumata
- Mis sa näitad iseloomu, v?
- Jah – 8 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Ei tea – 2 vastajat
- On kui meie kooli tuleb mingi äire mis on sellega seotud siis kooli töötajad kiiresti reageerivad selle vastu aga tavaliselt meil neid ei ole.
- Enamsti küll.Ei olegi viimasel ajal kiusamist näinud,meil väike ja kokkuhoidev kool
- Ma ei usu, kuna kindlasti leidub isik kes kiusab kedagi
- Ja.Õpetaja ei luba kedagi kiusata
- Ja, ma ei ole märganud kiusamist
- Ja, ma ei ole näinud et kedagi kiusatakse
- Ma arvan, et 100% kiusamisvaba pole.. Vahepeal ikka väiksemad kaklevad aga muidu küll
- Ei, kuna siin kiusatakse väga palju.
- Meie koolis vahepeal kiusatakse aga mitte palju
- Ei ole kuna kõik räägivad teiste kohta halvasti.
- Ma väga ei oska öelda.
- Meie koolis kedagi ei kiusata aga,vahest on meil kaklemist.
- Meie kool ei ole kiusmisvaba
- meie kool ei ole kiusamis vaba
- Ja aga kiusamist esineb ikka
- On kiusamisvaba ja kui on probleem tegeleb Janika
- Jah sest ma ei näe löömist ega kaklemist mitte kuskil isegi mitte väljaspool kooli.
- Ja sest meil on õpetajad igal pool
- Ei sest meild küsitakse iga päev midagi
- Vahepeal kiusatakse kedagi koolis ja seda on kuskil näha
- Ei ole kuna iga kord kuulen kuidas õues mingi kiusamine käib
- Mingi kiusamine ilmselt on aga ise näen harva ja tavaliselt need mida ma olen näind või
- Kuulnud siis ned on tavaliselt lahenenud
- Ja, kõik on siin toredad.Ainult minu klassivennad kiusavad mind vahepeal.
- Ei ole kuna mõni kord mu õde kiusatakse
- Ei ole sõnadega kiusatakse ikka veel.
- kedagi otseses ei kiusata lihtsalt vaieltakse
- Ei ole kiusamis vaba.Vahepeal kiusatakse kedagi
- Natuke
- Ei, kuna meil täna toimus kiusamine
- Siin on ka kiusamist aga mitte väga palju õnneks.
- Jah.Liitusime programmiga vepa mis on lahe mäng,toob kooliellu rahu ja rõõmu,mis aitab keskenduda lapsel.
- Ma arvan, et on küll. Alati tuleb ette mõningaid halvasti ütlemisi ja tülisid, kuid otsest kiusamist meil minu arust siiski pole.
- Ei, koik solvavad kedagi
- Vahepeal mõnda kiusatakse
- Vahepeal kiusatakse ikka algklassis, aga see ei puuduta meid seega ei tohiks olla.
- Jah. Väiksed ikka kaklevad, aga see pole kiusamine.
- Jah, sest siin on vastav spetsialist ja abivalmid õpilased ning õpetajad.
- Ei ole maja taga vahel antakse üksteisele peksa
- Harva kiusatakse
- On. isegi kui on mõned väikesed konfliktis siis need lahendatakse kohe ära
- Natuke. Väiksed algklassi lapsed kiusavad üksteid ja kaklevad.
- Harva ei ole
- Koolis ei olnud kiusamist.
- Ei ole vaba, sest see on võimatu võita kiiusamist täelikult.
- Jah, Mina isiklikult pole näinud
- Jaa on kuna on allkirjastatud koolirahu leping
- Ma loodan kyll et on
- Jah, siiamaani pole kiusamist kooli peal näinud.
- Jah, kuna ma ei ole kohanud kedagi, keda kiusataks.
- Nii ja naa.
- Pigem on, vahepeal ikka nügitakse aga see ilmneb ainult algklassides
- Vist jah, ei puutunud kiusamisega koolis
- Kuna ma ei ole märganud, et lapsed kiusavad üksteist, siis on kiusamisvaba
- Kiusamine ei puudu, kuid olukord on oluliselt parem sellest, mis see oli oma 10 aastat tagasi
- Ei,sest koolis on sõbralik atmosfäär ja õpetajad hoolitsevad korra eest
- Ei, sest koolis on sõbralik atmosfäär ja õpetajad saavad aidata kui õppilasele on seda vaja.
- Jah – 19 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Enam vähem
- Võiks rohkem olla
- kunsti tunde võiks rohkem olla
- Ja saan väga joosta ja kõndida.
- Tahaks rohkem liikuda
- Peaaegu
- Saan, kui mul on soov
- Suhteliselt
Kas saad tundide ajal püsti tõusta ja liikuda?
- Ei – 7 vastajat
- Vahepeal – 10 vastajat
- Jah – 14 vastajat
- Oleneb tunnist – 3 vastajat
- Mõnes tunnis küll – 2 vastajat
- Ainult õp Eneli tunnis
- Harva – 2 vastajat
- Mitte eriti
- Jah aga mitte alati .
- Ei saa ilma luba küsimata
- Väga harva
- Ei õpetaia ei lupa
- Kui tahvli ette minna siis ikka
- Ei tea
- Jah kui me peame minig töölehe võtma
- Ei mäleta
- Tavaliselt mitte
- Vähe
- Ainult siis kui on midagi vaja, muidu ei liigu
- Saan aga see teised võivad ei saa mind aru.
- Ei, ainult siis kui wcsse tahan minna.
- Oleme leidnud erinevaid lahendusi, jah
- Palju – 6 vastajat
- Piisavalt palju – 6 vastajat
- Ei tea – 2 vastajat
- Jah mul on spordikell mis näitab
- Monipaev palju monikord uldse ei kai kuskil ega tee midagi
- Jah, 10000- 20000 sammu keskmiselt
- Käin, trennis, jalutamas perega ja rattaga sõitmas (kui ilm lubab)
- Käin trennis ja õues
- Jah liigun, ei tea täpselt palju
- Jah liigun ja paar tundi kain sõpradega väljas kõndimas
- Ma liigun tavaliselt siis ema juurde lasteaeda või lähen koju.
- Liigun palju kuna mul kodu suht kaugel
- Jah ma lähen pärast kooli trenni
- Lähen õue või lähen emaga jõusaali
- Lähen muusikakooli ja kui jääb aega siis lähen ka õue .
- Vähe
- Koju, vahel trenni ja ka õue
- Väga palju sest ma olen kogu aeg õues.
- Sama palju kui koolis võib olla rohkem
- 3-4 km
- Natuge
- Vahepeal jalutan vanematega.
- Liigun. Vahepeal käin õues jalkpalli mängimas.
- 20-25km
- 2 kilomeetrit
- Vahe peal käin õues ja liikutan.
- Ma liigun vähemalt natuke.
- Jah,kolm korda nädalas käin ujulas trenni ja pärast kooli sõidan jalgrattaga ja jalutan.
- käin trennis ja liigun umbes keskmiselt.
- ei oska oelda
- Mõni päev rohkem, mõni päev vähem
- Jalutan
- Oleneb päevast. 2-4km
- Liigun ikka õues ja umbes seal 10-20km vahel.Vahepeal isegi vähem.
- Käin iluvõimlemises.
- Väga palju liigun
- Natuke ja pärast lähen trenni
- Mitte väga palju
- Jah liigun umber 3 kilomeetrid
- Kui on palju õppida siis lähen koju ja ei liigu väga palju, kui on vähe õppida või pole üldse
- Liigun vähemalt kaks tundi veel
- Nii palju käin kui päevas üldselt peab
- 1/2 vabast ajast
- Jah, palju umbes 1.5-2 tundi.
- Normaalselt
- Väga palju umbes 2 tundi
- Oleneb koolipäeva pikkusest
- Mitte väga palju.
- Käin oma koeraga tavaliselt jalutamas.
- Lähen koju arvutisse.
- Umbes 5/6km
- Mõnikord vähem,mõnikord rohkem,mõnikord üldse mitte
- 2-3 tundi
- Umbes 20 minuti
- Umbes 3000 sammu päevas
- Iga päev – 8 vastajat
- Jah – 4 vastajat
- Tihti – 7 vastajat
- Ei pese – 3 vastajat
- Vahe kui tegelikult vaja on
- 1-2 korda päevas – 5 vastajat
- Enne toitu,pärast wc käiku,kui käed tunduvad mustad siis samuti
- Ma ei tea ,kuidas millal
- Mitu korda päeva jooksul.
- Pesen, enne sööki - 9 vastajat
- Pesen koolis käsi söögivahetundidel
- Peale vetsus käimist – 3 vastajat
- Koguaeg
- Vetsees ja sööklas
- Harva – 2 vastajat
- Enne sööki ja vahel peale sööki.
- Ma pesen kui lähen söma aga vahel se ununeb
- Vähe.
- Mitte eriti aga palju.
- Ma pesen vähemalt2 korda.
- Iga kord kui käin wc ja enne söömist – 6 vastajat
- Enne sööki kindlasti ja mõni päev tuleb seda ka tihedamini ette, kui ainult enne sööki.
- Vähemalt 3 korda – 2 vastajat
- 9-13 korda päevas
- Mitte väga tihti aga vahel pesen
- Enne ja pärast söömist – 2 vastajat
- Iga kotd
- Oleneb päevast
- Ma ei raiska vett.
- 3-5x päevas – 2 vastajat
- Jah – 15 vastajat
- Ei tea – 3 vastajat
- On aga pole selles kindel
- Enamasti küll – 2 vastajat
- Väga
- Vahel on ja ei ole – 4 vastajat
- Vahepeal – 6 vastajat
- Üpris.
- Suht tervislikud
- Väga ei ole tervislik
- Mitte kõik.
- Oleneb toidust
- Vist ja
- Jah – 20 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Puuvilju enamasti
- Vahepeal – 2 vastajat
- Jah, eriti siis kui on õun
- Pigem harva
- Kodus ainult
- Ma võtan tavaliselt puuvilju koolis ja olen võtnud ka salateid
- Mitte väga
- 2 korda päevas vähemalt
- Üsna tihti
- Söön puuvilju
- Harva
- Ma olen õuntele allergiline.
- Vahepeal söön
- Olenevalt salatist ja maitseeelistusest
- Jah – 19 vastajat
- Meil on sotsiaalpedagood,psüholoog samuti ka klasaijuhata kellele saab alati rääkida
- Helistan emale
- Jah, sotsiaalpedagoogile – 3 vastajat
- Õpetajale või pedagoogile
- Jah mõndadele.
- Ei – 3 vastajat
- Ei ma hoian saladuses või räägin pinginaabrile ja ta saab selllest aru
- Õpetajale saan rääkida oma murest
- Ei räägi.
- Õpetajale.
- Oma klassijuhatajale.
- Ja aga mul ei ole muresid
- Oleneb murest – 2 vastajat
- Pigem mitte
- Ei ole rääkinud, kuid arvan, et ikka võib
- Pigem ei, üksikud isikud
- Ei – 10 vastajat
- Vahepeal – 15 vastajat
- Harva – 7 vastajat
- Jah – 3 vastajat
- Kui teema on siis jah
- Olen uus opilane mina pole kuulnud
- Ainult kehaline kasvatus, kui käime mereääres kive loopimas. Üks kord oli matk ka mereäärde
- Mitut korda oli.
- Ei kuid tahaks
- Kehalises küll – 3 vastajat
- Kevadel – 2 vastajat
- Hetkel mitte
- Ühekorra viidi meil. Praeguseks rohkem ei ole
- On olnud, aga seda juhtub väga harva
- Loodus tunnis harva
- Põhikoolis kyll
- Bioloogia tunnis käisime kunagi
Kas oled teadlik veelindude toitmise kahjulikkusest?
- Jah – 15 vastajat
- Ei – 6 vastajat
- Ja vees olev prügi on mürgine
- Vist küll
- Ma ei tea.
- Ma arvan küll
- Enam-vähem – 2 vastajat
korduvalt või ainult ühekordselt?
- Kraanivett – 16 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Korduvalt – 3 vastajat
- Kraani (Paldiski vesi on kõige puhtaim ja kasulikumaid vetest Eestis)
- Oleneb ajastusest,oleneb kui mugav pudel on
- Kraanivett ja kasutan korduvalt pudelit
- Kraanivett ja trenni võtan korduvkasutava pudeliga vett kaasa
- Pudeli, korduvalt
- Mõlemat, kui pudelist, siis kasutan korduvalt
- Pudelivett, sest ma kraanivett ei joo, ma kasutan pudelit mitmekordselt siis, kui see pudel on üle pestud
- Ma kannan kaasa pudeli vatt ja ma ei vaheta seda.
- Pudelivett ja ma kasutan samad pudelit
- Mitu korda kasutan
- On endal olemas joogitops mida kasutan trennis, vahel ka koolis kaasas
- Mitu korda
- Ma kasutan vahepeal pudelit.
- Kasutan pudelivett korduvalt
- Ühekordselt
- Kraani. kasutan korduvalt.
- Ma kasutan pudelivett kõige rohkem ja korduvalt.
- Ma kasutan pudeliga vett ja korralikult
- Ma tavaliselt joon tassist vett
- Mina kasutan Ma kasutan taaskasutavat pudelit
- Eelistan kraani vett,kui lähen kuskile õppekäigule või reisi võtan pudeli ja tihti kasutan seda
- Kraanivesi oma joogipudelis on täiesti okei.
- Pudelivett, korduvalt
- Eelistan pigem kraanivett, sest pudeleid on tüütu kaasas kanda.
- Kasutan pudelit korduvalt.
- Kasutan palju
- Eelistan kraanivett aga kui mul on pudel siis ma kasutan seda korduvalt
- Eelistan mõlemat vett
- Pudeli, ja ma kasutan seda korduvalt aga ma pesen seda peale kasutamist.
- Kraani! Ja kasutan korduvalt pudeleid
- Paldiskis on puhas vesi seetõttu kasutan kraanivett
- Kasutan veefiltri kodus kraaniveega.
- Jah pudelit kasutan korduvalt
- Pudeli, kasutan korduv kasutatavat pudelit
- Kraanivett kallan pudelisse.
- Kraanivesi, kuna ma selle eest ei maksa.
- Filtreeritud kraanivett
- Mul ei ole vahet, tavaliselt kraanivett, pudelit kasutan korduvalt
- Mõlemad
- Kraani, kuna kodulinna vesi on vägagi tarbitav
- Eelistan kraanivett,kui ostan pudelivett ,siis kasutan pudelit korduvalt
- Eelistan kraanivett, kui ostan pudelivett, siis kasutan pudelit korduvalt
- Ei tea – 6 vastajat
- Ei raiska seda
- Väga mitte
- Ei lase kraanil kaua vett joosta,kui pesus käin siis koguaeg vesi ei käi
- Kui seebitad käsi siis paned vee kinni
- Kasutan targalt, ei lase veel niisama voolata
- Hambapesu ajal panen kraani kinni
- Hammaste pesul panen pesemise aeg kraani kinni ja avan loputamise ajal.
- Kui pesen käsi panen vee kinni, hiljem panen uuesti vee tööle, et seebi maha pesta
- Säästan, nt kui pesen hambaid lülitan vee välja ja alles panen tööle kui loputama hakkan
- Ei säästa – 5 vastajat
- Ei lase kraanist niisama vett joosta
- Et ei joo iga minut.
- Kui ma käsi pesen ja seepi võtan siis panen kraani kinni
- Ja. Kui ma pesen käsi siis kui ma seepi panen siis panen kraani kinni.
- Ma joon alati kõik ära
- Ma kasutan kraani vett ja ma ei joo nii palju .
- Jah, ma säästan vett – 5 vastajat
- Kui pesen käsi seebiga siis ma pane kraani kinni
- Kui pesen hambaid siis samal ajal ei hookse kraanist vesi
- Kui panen kätele seepi siis panen vee kinni
- Natuke jah säästan küll.
- Jua vähem
- Proovin vähem juua vett
- Ei jätta vett kraanist jooksma
- Normaalselt – 2 vastajat
- Ma joon vett vähem?
- Kui võtan vett kodus siis ei kalla kohe kraanist alla vait pärast joon edasi
- Ei jäta vett jooksma – 4 vastajat
- Kui sa jooksed siis sa tahad juua vett
- Säästab, näiteks kui hambad pesen ,lülitab välja vett nii kaua kui pesen, pärast panen vee jooksma ja loputan hambad.
- Joomisega
- Ei vala vett ära vaid joon kõik Ei tohi jätta vett jooksma
- Ma lasen tassi nii palju vett kui ma juua tahan
- Palju
- Pole sellele mõelnud
- Joon tilga haaval
- Joon nii palju vett kui üks laps peab päevas jooma
- Kui pesen käsi panen vee kinni
- Jah, kui ma pesen hambaid, ma lülitan veet välja.
- Hoian vähem
- Ei jäta kraanist vett jooksma kui hambaid pesen
- Mõnikord üldse lihtsalt ei joo.
- Proovin vee raiskamist vältida ja kui ei jaksa ära juua, siis annan ülejäänu oma koerale.
- Pesemas käies ei lase veel lihtsalt voolata, samuti nõusi pestes
- Kui pesen hambaid, siis ei kasuta väga palju vett
- Kätepesu ja hambapesu ajal
- Jah, ma kasutan seda ratsionaalselt – 2 vastajat
- Pärast kätepesu sulgen kraani
- Ei – 14 vastajat
- Üle 400 eurot kuus ja üle 6000 eurot aastas
- Jah
- Ei tea – 3 vastajat
- Ei – 11 vastajat
- Jah – 12 vastajat
- Jah- pannakse tassi rohkem vett kui ära juuakse
- Väga harva – 2 vastajat
- Jah palju korda
- Vahel olen – 3 vastajat
- Omaarust ei ole aga arvan, et seda on vahel juhtunud.
Kui kaugel elad koolimajast?
- 200m – 3 vastajat
- 300 -400 m – 3 vastajat
- Mitte väga kaugel – 4 vastajat
- Väga kaugel – 2 vastajat
- 15 min kõndides
- U 2km
- Mingi 20-30 km
- 500m – 4 vastajat
- 25 -26 km – 3 vastajat
- 18km
- Lähedal – 2 vastajat
- Umbes üle 500 sammu kaugusel
- Umbes kilomeetri kaugusel – 2 vastajat
- 4 minuti kaugusel
- Umbes viis minutit kõndimist.
- Natuke kaugel
- Paar meetrit
- Paarkümmend meetrit.
- 22km
- Üle 20 km kaugusel
- 15 min
- Umbes 5-10m ei tea peast
- Mitte väga pigem lähedalMõne km kaugusel.
- Paari saja meetri kaugusel
- Umbes 1 km – 2 vastajat
- 1-1,5 km kaugel – 5 vastajat
- 2 minuti kaukusel
- Täpselt ei tea – 2 vastajat
- 100 meetrit - 2 vastajat
- Umbes 28km
- 800m
- 400 meetrit – 2 vastajat
- 5min jalgsi
- Alla kilomeetri – 2 vastajat
- 9km
- Ma elan koolile lähedal
- 6 km
- 6-10 minuti kaugusel
- Ma elan teises linnas
- 6 minutit
- Tee võtab 17 minutit aega jalgsi
- 45km
- Umbes 600 meetrit.
- Üsna kaugel.
- 24km
- 10 min jalgsi
- 7min
- 5 minutit
- Jalgsi – 11 vastajat
- Ühistransport – 6 vastajat
- Autoga – 2 vastajat
- Jalgsi,rattaga,vähestel kordadea autoga
- Mõnikord autoga ja mõnikord jalgsi – 2 vastajat
- Ühistranspordiga ja jalgsi
- Tavaliselt tulen jalgsi aga kui ma hilinen siis lähen autoga.
- Kui ma juba jalgsi ei juua kooli siis,tulen tõukerattaga.
- Autoga kuna kui ma tuleksin jala siis peaksin kaks tundi enne minema hakkama
- Jalgsi aga ma tulen kooli siis kui mu ema ei ole tallinas vaid Paldiskis
- Jalgsi ja vahepeal tõukerattaga
- Auto või bussiga – 2 vastajat
- Jalgsi sest ma elan lähedal
- Rattaga ,Autoga
- Vahepeal aotoga aga tihti ikka jala.
- Suvel jalgrattaga aga talvel jalgsi.
- Autoga või ühistranspordiga
- Jalgsi või rattaga – 3 vastajat
- Jalgsi, rattaga vahel autoga
- Peamiselt autoga aga vahel bussiga.
- Vastavalt vajadusele kasutan rattaga, jala, autoga
Soovid veel midagi lisada?
- Ei – 12 vastajat
- Enamuse ajast sõidan tõukerattaga
- Et peab alati päästma loodust!
- Olen liikuv ja tervislik inimene
- Koolis ei pesta nõusi piisavalt hästi!!!!
- Tahan rohkem magada
- Väga põhjalik küsitlus
LAPSEVANEMAD
Kas olete märganud, et kooli õuealal on tehtud midagi elurikkuse
parandamiseks (taimed, puud, põõsad, peenrad, pesakastid, lindude
toidulauad jne)?
- Jah – 5 vastust
- Ei
- Ja. Õueala näeb väga kena välja ja tehtud on palju.
- Kooli õuealale on istutatud erinevaid lilli ja puid ning jäetud kasvama looduslikku taimestikku. Talvel on näha, et algklasside lapsed meisterdavad lindudele taaskasutusmaterjalidest toidulaudasid.
- Jah, palju on lilli kooli ette istutatud ja puid kooli taga.
- Taimed, puud, põõsad, peenrad
- Jah, kool on teinud palju. Lillede, puude, lindude toidulauad.
- JAH MÄRKASIME
- On istutatud lilli ja puid.
- Lilled, peenrad, taimed - 3 vastust
- Jah. On istutatud puid, põõsaid, rajatud lillepeenraid.
- Jaaa meil on nii ilus kooli õueala ilusad lilled on istutatud puud on korda tehtud.
- Jah olen märganud
- Õueala on ilus ja korras, aga võiksid olla lisatud lindude toidulauad.
- Ei ole vaadanud.
Kui ei, siis mida võiks õuealale juurde istutada?
- Jah – 4 vastust
- Arvan, et on piisavalt – 10 vastust
- On niigi piisavalt sest lapsed nagu nii rikkuvad ara
- Neid on küll palju erinevaid, kuid juurde võiks istutada tamme, vahtra, männi.
- Kooliajas võiksid olla õunapuud
- Puid,põõsaid,lilli jne võib alati juurde istutada kui on ruumi ja sobib olemasolevatega.
- Võiks istutada koduaias tuntud marjapõõsaid (punane-, must- ja mage sõstar, karusmari).
- Kooli territooriumil on palju erinevaid taimi
- Minu arvates kooli õuealal piisavalt erinevad puud ja põõsad.
- Arvan, et sellest piisab, kuid midagi uut ei ole üleliigne.
- Kuusepuu
- Lilli võiks alati rohkem olla.
- Potipõllundust võiks rohkemgi arendada. Erinevaid puid on, põõsaid erinevaid võiks veel olla ja erinevaid taimi.
- Jaaa jagub
- Viljapuud, marjapõõsad
- Kooli õuealal on piisavalt haljastust
- Ei. Näiteks erinevad okaspuud, viljapuud.
neid lastele nimetada?
- Jah – 7 vastust
- Ei ta mõneid teab
- Jah- käime ja uurime
- Mingil määral ja.
- Ei – 2 vastust
- Jah, loomulikult. – 2 vastust
- Ikka muidugi – 3 vastust
- Jah! Ka jalgrattata sõites peatume ja uurime lähemalt
- Loomulikult. Tunneb veel ise huvi :)
- Püüan
- Kindlasti
- EI ÕPPETA
- Puud põõsad ja suuremad taimed kindlasti. Loodust uurime jõudumööda. ja ikka vaatame ja räägime
- Looduses viibimisel pöörame alati tähelepanu aastaajale iseloomulikele taimedele ja loomadele ja nende vastastikusele mõjule ja nimetame neid.
- Jah – 9 vastajat
- Usun küll – 3 vastajat
- Ja kui kuulab ilusti
- Oleneb õpetajast.
- Jah! Koolis oli ka päris seente näitus koos nimetustega
- Arvan, et saavad
- Ei tea.Arvan,et saavad.
- Minu teada küll.
- Ei oska öelda - 2 vastust
- Jah saavad, käivad metsas seenel, ise olen näidanud seene pilte ja nimetusi. Kodus on raamatuid taimedest, loomadest, mida vaadatud koos.
- Koolist saadavad teadmised ja looduse mõistmine on seotud lapse elukogemusega ja ei ole kunagi piisav.Loodushoid lapse teadvuses algab kodust.
- Jah, meil on väga pädev bioloogiaõpetaja. Tema tunnid on väga huvitavad ja lapsed saavad piisavalt teadmisi nii floora kui fauna kohta.
- Olen kindel, et nad saavad.
hoida?
- Jah – 10 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Jah, pidevalt – 2 vastajat
- Ikka oleme.Tuled kustutada,kui toas ei viibi.
- Jah ja püüame seda ka kodus järgida
- arutasime kodus küll
- Muidugi.
- Laps on kokkuhoiust teadlik.
- Vahest
- Jah. Tuled on kustutatud nendest tubadest endas järel, kus parasjagu ei viibita. Pesu pesemine soodsal ajal, õhtul hilja või nädalavahetusel.
- Ikka oleme arutanud, nt vähendada sõitude arvu, rohkem kõndida.
jalgsi? Põhjendage.
- Jalgsi – 4 vastajat
- Autoga ja jalgsi sest vahest kui ei viitsi siis lähme autoga ja kui auto on katki siis lähme me
- Enamasti autoga või jalgsi.
- Oleneb nädala graafikust. Laste trennid erinevates kohtades (Keilas), siis ei jõua ühistranspordiga minna ning nendel päevadel käime autoga.
- Autoga.Aega kokkuhoidvam ning perega liikudes ka odavam.
- Jala ning ühistranspordiga.
- Jalgsi liigume,kuna vahemaad ei ole pikad.
- Kõigega, mul on palju lapsi
- Kõigist variandist midagi, sõltub sellest, et kuhu on minek
- Autoga, kuna töötame teises linnas (ka väiksem laps käib teises linnas lasteaias). Lapsele aga meeldib ühistransport rohkem :)
- Jalgsi jalutame,kui on vaja Tallinnasse mina siis autoga,või maale sugulaste juurde sõidame ka autoga sest nad kaugel elavad.
- Väikesed otsad jala, pikad otsad autoga
- Kõigi kolmega. Pikemad vahemaad auto või ühistranspordiga. Muul ajal jalgsi.
- Autoga ja jalgsi. Tööl ja linnast väljas käime autoga.
- Jalgsi sest see on tervislik
- Ühistransportiga ja jalgsi, meil ei ole autot
- Jalgsi,sest meie peres pole autot
- Ühistranspordiga – 2 vastajat
- Autoga
- AUTOGA ROHKEM SEST EMA SAI ALLES LOAD JA TA PEAB PRAKTIKAT SAAMA
- Lühemad maad liiguvad kõik jalgsi, muu liikumine sisaldab pikemaid sõite (enamus isilkiku sõiduvahendiga, vahel rongiga) teistesse linnadesse.
- Laps läheb jalgsi kooli ja tuleb jalgsi koolist, pikemad sõidud perega linna teeme autoga.
- Jalksi ja kui vaja kaugemaleminna siis ikka autoga aga autoga ei saa siis ühistranspordiga
- Jalgsi, ühistranspordiga. põhimõttelliselt maailma eest. saame hakkama.
- Liikumiseks vajaliku transpordiliigi valime sõltuvalt otstarbekusest.(ühistransport,auto,jalgsi)
- Jalgsi ja ühistranspordiga – 2 vastajat
- Peame kasutama igapäevaselt autot, muidu bussisõit oleks võitnud tohutult pikkalt aega umbes 2 tundi sinna ja tagasi.Autoga saab kiiremini ja sõidu peale läheb u 40 minutit.
- Autoga ja jalgsi. Ühistranspordi ühendused Eestis ei ole vaba aja veetmise mõttes eriti head.
- ÜT on üles ehitatud pigem tööl käimise peale.
- Jah – 14 vastust
- Jah, kuna on palju lapsi Eestis nälgas.Siiski on hetki,kus laps ei söö kõike.
- Ei veel
- Jah. Toidusse peab austusega suhtuma, sest see on raske tööga saadud.
- Oleme, aga ta ise nägi et kooli sööklas see juhtub
- Loomulikult jah, seeni kuni toit lauale jõuab, palju inimesi peab vaeva nägema ja tohutult palju tööd tegema, siin on kaasatud sellised harud nagu põllumajandus-, tootmis-, transport- ja teenindussektorid.
- Ei ole
- Jah – 8 vastust
- Oleneb hinnast
- Võimalusel kindlasti.
- Võimalusel jah.
- Ostame poest kohalikku kaupa.
- Oleneb tootest
- Võimalusel jah – 2 vastust
- kindlasti
- Enamasti jah
- Eiii
- Eelistame kohalikku kaupa
- Jah, see on usaldusväärne ja parema maitsega.
- Selget eelistust ei ole.
- Ei ole märganud – 10 vastajat
- Toiduraiskamist.
- Ei oska vastata. – 5 vastajat
- Ei ole sellise pilguga vaadanud.
- Mitte eriti
- Toidu raiskamist. Lastel halvad harjumused ning suur osa lapsi vist ainult nokivad toitu. ja liiga palju toitu jääb järele
- Jah. Sööklajäägid on suured.
- JA OLEME MÄRGANUD
- Ei märganud. sööklas laps märkas toitu raiskamist- lapsed rikkuvad praaed huligaanitsedes.
- Kooli sööklas. Tualettpaber. Paberkäterätt.
- Valgustus.
- Jah – 7 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- Ei sorteeri aga viskame prügikast õues ikka õigetesse kastidesse
- Osaliselt ja – 4 vastajat
- Jah. Olmeprügi, paper/papp, taara ning pakendid.
- Jah, papp ja paber eraldi olmest.
- Sellega tegeleb rohkem laps. Ta korjab pudeleid ja viib taaraautomaati.
- Jah. Eraldi tetra pakendid, klaaspakendid, taara tagastamine kauplusesse, patareid kaupluse kogumiskohta, järelejäänud või realiseerimisaja ületanud ravimid viime apteeki, küünlaümbrised korjame kokku, viime Kuusakoskisse, kohvipuru korjame kokku ja kogumispunkti, papp ja paber eraldi konteinerisse, ajalehed ahju, biojäätmed korjame eraldi,
- Plasttaara korjame eraldi.
- Sorteerime papp, taara, bio, pakend ja metall viin tööle.
- Liigiti sorteerime
- Jah – 9 vastajat
- Ei – 5 vastajat
- Oleme koos vaadanud loodussaateid, kus antud teemat puudutatakse.
- Veel mitte
- Oleme, isegi korteriühistu on huvitatud.
(kunstitöödes) looduslikke- ja jääkmaterjale?
- Jah – 12 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Aeg-ajalt jah.
- Kasutatakse küll minumeelest.
- Jah ja tihti palutakse tuua kooli erinevaid jääkmaterjale.
- Ei ole märganud kahjuks
- Ei oska öelda
- Ei tea – 2 vastajat
- Hetkel pole märganud, kuid algklassides kindlasti.
- Ilmselt algklassides kasutati rohkem, kuid võibolla ka praegu tööõpetuse tunnis, kunstiõpetuse kohta ei oska öelda.
- Laps õpib 8.klassis, ei ole eriti enam nii palju meisterdamist, aga nooremates klassides
- kasutati küll küllaltki palju looduslikke - ja jääkmaterjale.
- Ei ole märganud. Enamik vahendeid tuli ikkagi poest osta. Üks kord on tulnud kooli tuua roigas.
mida?
- Ei ole midagi teinud – 5 vastajat
- Vähem pakendeid, püüame piirata ühekordsete nõude kasutamist.
- Kõik papp kulub neil enamasti meisterdamiseks
- Suures osas ei
- Vähem osta pakendatud toitu.
- Jah, olen sorteerinud
- Jah, võimalusel ei osta pakendis kaupa, väldin ühekordseid kilekotte, sorteerin jäätmeid,
- kasutan komposti kasti. Plaanin muretseda vihmausse, aga mees ei luba.
- Jah – 2 vastajat
- Jah! Jälgime, kui palju toitu me teeme (et ei peaks ära viskama), ei kasuta ühekordseid nõusid, püüame plastikut mitte kasutada, kohvi võtame kodunt kaasa (enam ei osta topsides kohvi)
- Sorteerida prügi,võta poodi minnes kaasa oma riide- või kilekott,eelistan patareide asemel akusid, sest neid saab uuesti laadida – seega kasutad toodet kordades kauem.
- Oma poekotiga poes käimine, ei võta poes võimalusel väikeseid kilekotte puuviljadele/juurviljadele, maal olles biojäätmete kompostimine.
- Kasutame poekotina riidest kotti. Väikseid kotte korduvkasutame. Ka osasid karpe. Ostame vähem plastikmänguasju jne
- Ma kasutan kilekotte vähem, ma ei osta plastist jooke, paberijäätmed lähevad ahju.
- Jah. Kasutame kilekotte mittu korda
- Jah. Püüame mitte osta plastikpakendeid.
- Kasutame riidest poekotte ja väikesed kilekotid on mitmekordses kasutuses.
- Kasutame poes käiguks riidekotti, puuviljade jaoks võrkkotti, väikesed kilepakendid lähevad korduvkasutusse.
- Vähem osta poest kaupa et ei läheks toit halvaks ja vähem kilekotte ostma
- Töölt toon kohvipaksu maale, samuti kodused biojäätmed.komposteerime, ostude tegemisel otsime vähem pakendatud kaupu. koristame enda ja teiste prügi, selgitame selle vajalikkus.
- Inimese normaalse elutegevuse tagamiseks ja liigi säilimiseks toodetakse alati olmejäätmeid ja tööstusjäätmeid.Perekonnas toitu ei raiska.Olmeprügi pakendamiseks kasutame juba kasutusel olnud prügikotte.
- Püüan osta võimalikult vähe pakendeid
- Loobunud kilekottidest.
- Jah – 10 vastajat
- Ei – 2 vastajat
- Ja jälgin.Kasutan kodukeemiat võimalikult vähe.
- Jah, kuna kous on allergikud.
- Eriti ei kasuta
- Jah! Meie väiksemal lapsel esineb ülitundlikkus erinevatele asjadele ja kõik vahendid, mis ostame on looduslikud, sensitive jne. Kodukeemiat me väga ei osta, kuna kasutame aurumoppi.
- Üldjuhul jah
- Mõnikord
- Jah, alati. Ostame ilma värv ja lõhnaaineteta tooteid. Õhuvärskendajaid ei kasuta üldse.
- Jah. Eelistame kasutada ilma lõhna-ja värvaineteta.
- Minule meeldivad mõned kodukeemia tooted, mida kasutan regulaarselt, need on hea ja
- tõhusa toimega, aga ei jälgi infot, mida vahend sisaldab.
- Jah – 13 vastust
- Ei
- Jah, mitte jätta vett jooksma,kui hambaid pesed.
- Oleme, kuid pahad harjumused segavad. dushi jaoks võiks midagi demonstratiivsemat olla.
- Ausalt, ei ole arutanud.
kemikaale?
- Looduslikke – 7 vastajat
- Kemikaale – 3 vastajat
- Mõlemit – 5 vastajat
- Oleneb ruumist, aga püüame keemiat vähendada
- Tavalist vett kasutan rohkem,kui kemikaale.
- Vett kasutan ja looduslikke vahendeid
- Looduslikke vahendeid, üldjuhul aurumopp
- Pigem looduslikku
- Jah
- Nii ja naa
- Enamus looduslik (vesi, sooda, sidrun). Puhastusvahendite koguseid jälgime - lisame minimaalselt.
- Rohkem looduslikke (sooda, sidrun, äädikas, või sidrunihape)
- Kemikaale.millised on saadaval kaubanduses
- Kasutan rohkem looduslikke vahendeid, kõige usaldusväärsem on vesi:)
- Kraanivett – 9 vastajat
- Üldiselt joome kraanivett, vahest ostame poiest mullivett.
- Pudelivett ja hãdaga ka kraani
- Pudeli ja kraani
- Pudelivett – 2 vastajat
- keeduvesi
- ME JOOME PUDELVETT
- Kraani- ja kaevuvesi – 4 vastajat
- kraanivett. Paldiski vesi on hea!
- Pudeli, kuna ei meeldi kraanivee maitse
- Toidu valmistamisel eelistan kraanivett, joome pudelivett.
- Kraanivett, mis tulebki puurkaevust.
- Jah – 12 vastajat
- Ei – 3 vastajat
- on ikka, ja päris palju.
- Jah – 10 vastajat
- Ei
- Oleks hea
- Miks ei,see on vaga huvitav kogemus
- EI OSKAA VASTATA SELLE KÜSIMUSELE
- Kultuur/religioon/ajalugu/tänapäev.
- Pean oluliseks
- Kindlasti!
- Jah – 7 vastajat
- kindlasti
- Vahest ja
- Minimaalselt.
- Ei
- Kui vaja
- Mõnikord – 2 vastajat
- Mõned pühad
- EI TÄHISTA KUI AINULT JÕULE
- muu rahvus, aga ega eesti pole võõras.
- Tähistame tähtpäevi ja toitume vastavalt
- Jah tähistame ja valmistame traditsioonilisi toite.
- Jah – 6 vastajat
- Ei ole – 2 vastajat
- Loodan igati. – 2 vastajat
- Loodan et suuresti on kiusamisvaba kool.
- On olnud ka kiusamist olen kuulnud, nii et päris vaba ei ole.
- Sellega tegeletakse, aga oma lapselt olen erinevaid asju kuulnud, kuidas teda on kiusatud
- Ei oska öelda – 2 vastajat
- Kiusamisvaba pole ükski keskkond ja ei saagi olema. Aga kindlasti kool teeb omaltpoolt võimaliku.
- Ma arvan, et jah
- Ma arvan, et ei ole.
- EI OSKA VASTATA
- Ideaalselt kiusamisvaba keskkonda pole olemas.
- Alati on selle nimel vaja pingutada, et see oleks kiusamisvaba.
- mõnes mõttes on ja mõnes mõttes ei ole
- Peaaegu.
- Siin on veel arenguruumi.
- Päris vaba kindlasti mitte, aga panustatakse küll.
- Jah – 10 vastajat
- Mitte eriti
- Arvan, et oleme sellised keskmised eestlased :) Mitte kõige tervislikumad
- Mitte väga
- kindlasti
- Kõigepealt
- EI PÖÖRA
- Mõned laste seas trendid muidugi oluliselt raskendavad meie töö.
- Hindame tervislikku toitu
- Jah, väga.
- Jah – 10 vastajat
- Võiks olla veidi suurem koormus,just liikumise osas.
- Ühel on, teisel ei ole.
- Mitte kuigi piisav
- Ei! Ta on energiline ja soovib liikuda, kuid on tihti haige.
- Võiks olla rohkem – 4 vastajat
- Ei – 4 vastajat
- Võiks parem olla, aga hetkel meie klass vist alles tutvub huviringidega.
- Väga piisav
- Jah, pikad jalutuskäigud, koolis käimine jalgsi, võimlemisharjutused kodus.
- Ebapiisav! seda jaksu tal koguaeg üle. isegi keelele võiks anda mingi rakendus.
- Jah, tema liigub palju ja käib trennis.
- Jah – 11 vastajat
- Enamasti küll
- 9 tundi
- Ei(7-7,5 t)
- Ei
- Uni on meil püha.
- Jah – 10 vastajat
- Väga rahul
- Laps pole kurtnud.
- Nii ja naa. Laps kurdab lõunasöögi üle.
- Jah, üldiselt on laps rahul.Hommikupuder ja kalasupp meeldivad eriti koolis.
- Kvaliteedi kohta ei tea, aga tore, et pakutakse erinevaid toidukordi.
- Enam-vähem
- JAH OLEME RAHUL
- Ei oska öelda,.
- Hommikusöögi sööb laps kodus (hommikupudru), lõunasöögil vahel käib, vahel mitte, oodet vahel võtab vahel mitte. Kui käib söömas, siis ikka maitseb.
- Laps on rahul
- Jah – 10 vastajat
- Enamasti küll.
- Mitte alati. Tihti on need nö juba vanad juhtumid (emme, ükskord see poiss tegi...), kuid vahest räägib kohe.
- Üldiselt räägib
- Mõnikord.
- Eriti mitte
- Mitte kõikidest.
- Jah, alati.
- Ei – 5 vastajat
- Hetkel mitte
- Väga põhjalik küsitlus oli.Tänan.
- Suureks plussiks tooksin välja, et meie klass osaleb palju erinevatel üritustel. Laps küll ei saa kõikidel käia haiguste tõttu, aga ta on alati rõõmus, kui käib
- Meil on parim kool!
- Ilusat päeva!
- Meri on avastamist väärt, mitte ainult kalatooted. ja rand olgu puhas!
ÕPETAJAD
Kuidas oled osalenud keskkonnahariduse kujundamisel koolis?
- Olen püüdnud ....Keilast muruplatsile rullikute muretsemine laudadeks ja ka istumiseks, et saaks õues tunde pidada.
- Olen Rohelise Kooli meeskonnas ja tundides räägime keskkonda puudutavatel teemadel.
- Olen Rohelise Kooli meeskonnas. Oma ainetundides tegelen sellega igapäevaselt.
- Oleme osalenud õpilastega erinevatel talgutel, metsaistutuspäevadel, maailmakoristuspäeval.
- Toetanud kõiki kooli ettevõtmisi ja uusi väljakutseid olen kaasatud.
- Erinevate projektnädalate raames keskkonnateema käsitlemine ainetundides.
- Õpetan keskkonnaõpetuse kursust gümnaasiumi klassides. Olen osalenud õpilastega Keskkonnaameti ja RMK korraldatud viktoriinidel ja üritustel (metsa istutamine, metsa- ja prügiviktoriin, sügisene pisiprügi kogumise päev).
- Olen pööranud tähelepanu igapäevastele lihtsatele asjadele nagu tulede kustutamine klassist väljudes, klassiruumi õhutamine, paberi korduvkasutamine, prinditud-paljundatud õppematerjali jagamine paarilisega, lindude toitmine talvel.
- Kogunud kilekotte, et neist midagi meisterdada
Kas oled teinud midagi õueala elurikkuse suurendamiseks?
- Püüan ikka....idee viia lipuväljak maja taha ja pink istumiseks, seda ikka. koosmõtlemine kolleegidega.
- Ei ole - 3 vastust
- Puude istutamine igal aastal kooli sünnipäeval.
- Puude istutamine, lindude toitmine.
- Jah
- Üleeelmisel aastal istutati kooli ümbrusesse minu poolt muretsetud 20 Cinnala vahtra istikut
- Lõpuklassidega puude istutamine.
- Jah – 4 vastust
- Loomulikult....maja taha on selleks võimalus loodud...kui vaid ilm ja tahe lubab!
- Toimuvad õuevahetunnid.
- Jah. Nt õuevahetunnid ja talgupäeval loodud õuesõppeklassi algus.
- On küll, selleks on olemas koolimaja taga olev ala koos laudadega ja turnimisvahendid
Kas kasvatate klassis taimi?
- Jah – 2 vastust
- Pole klassi....aga tore kui leiame võimaluse koolis rohkem rohelist oleks. Fuajeedes võiks olla diivanid istumiseks, mis ümbritsetud roheliste taimedega.
- Kevadel. Kogukonna tarbeks ja õpilastele koju.
- Ei
- Jaa, mulle meeldib, kui klassis on palju erinevaid lilli.
- Varasematel aastatel jah.
- Klassis on lilled-
- ikka saan....leiame näidendi, mis käsitleb antud teemat.
- Loodusõpetuses saan.
- On võimalik. Ei ole teinud.
- Vahepaladeks ikka käsitlen.
- Algklassiõpetajana on selleks rohkesti võimalusi.
- Jah - 3 vastust
- Saan, pankranniku kihistute uurimine, loodusõpetuses kevadised praktilised ülesanded puude ja nõlva kõrguse mõõtmine, kompassi kasutamine.
- Saaks kindlasti, aga pole seda teinud.
- Jälgin....asjata pirne ei põleta.
- Jah. Kustutan tuled kui klassist lahkun.
- Mitte iga päev, aga üldiselt ikka
- Jah. Nt vahetunnis tuled kustu.
- Jah, kustutan tuled seal, kus kedagi ei viibi. Kui klassis on piisavalt valge, siis tulesid põlema ei pane. Enamasti põlevad klassis 2/3 tuledest.
- Jah – 5 vastust
- Seni pole niisugust materjali olnud...aga juhin tähelepanu, et tule kustutame, kui ruumist lahkume (lava kõrval olev garderoob)
- Jah, lapsed teavad, et tuled kustutatakse kui ruumist väljutakse.
- Jah - 3 vastust
- Pidevalt
- Nt 3.klassi loodusõpetuses on energia teema. Hetkeline käitumise muutus on kindlasti, aga püsivaks muutuseks oleks vaja pidevat kordamist ning ka koduste harjumuste muutust.
- Geograafia tundides gümnaasiumi osas on peaaegu iga tund juttu erinevate energia liikide säästmise vajalikkusest, teadlikkus on tõusnud, käitumuslikku muutust pole tajutavalt märganud
- Pole muutusi jälginud.
- Olen rääkinud, muutusi pole veel märganud, küll aga suhtumist.
Kas olete kursis, kui palju kulub koolis elektrienergiat õppeaasta jooksul?
- Ei ole – 8 vastust
kuidagi muuta?
- Laste ninad tahvlites, kui liiguvad tänaval ja ka fuajees, kui näen siis kõnelen.
- Õpilased tulevad kooli ilma kiivriteta, kasutavad kooliterritooriumile tulemiseks autoväravat., ei kasuta helkurit.
- Õpilased ületavad teed kooli juures vales kohas (mitte ülekäigurajal), sõidavad jalgrattaga ilma kiivrita.
- See, et õpilasi tuuakse autodega kooli.
- Suvalises kohas sõidutee ületamine. Kiivrite ja helkurite puudumine.
- Ei oska vastata
- Kapuutsid peas, ninad telefonis. Räägime selles tundides korduvalt.
- Ületatakse teed, veendumata ohutuses. Kapuutsid on üle silmade, vaateväli seetõttu vähene, mõnel veel kõrvaklapid ka peas. Kui märkan ohtlikku käitumist, siis sekkun, selgitan , kuidas tuleks ohutult tegutseda
- Ei ole sellele tähelepanu pööranud.
mis sorteeritud prügist saab?
- Ei ole seni põhjust olnud, aga tulevikus....miks mitte seda teha!
- Jah
- Ei ole
- Olen rääkinud, kuidas ise teen ja miks.
- Piisavalt?
- Ilmselt vähe.
- Jaa, palju-palju.
- Olen
- Teemat olen käsitlenud ülevaatlikult, mitte detailselt.
- Olen, aga saaks veel.
- Minu tegemistega seoses koolis ei oska arvata....aga ikka on võimalik vähendada, arvan.
- Oleme lõpetanud ühekordsete nõude tarvitamise.
- Ühekordsed nõud.
- Olen õpilastele korduvalt rääkinud, et sööklas käsi pestes ei ole vaja võtta käte kuivatamiseks 3-4 paberit, tegelikult piisab ühest ka.
- Paberil tuleb mõlemad pooled täis kirjutada, aasta lõpus poolikud vedelema jäänud vihikud lähevad järgmine aasta kasutusse tööde tegemisel. Sööklas piirame toidu raiskamist.
- Toidujäätmed.
- Raske öelda. Muuta kontrolltööd digitaalseks.
- Paberimajanduses
- Kindlasti oleks võimalik vähem õpikuid tellida ja töölehti paljundada-printida.
- Korduvkasutusega paber, esemete parandamine.
Kas teie arvates kasutatakse koolis rohkem looduslikke või keemilisi
puhastusvahendeid?
- Äkki rohkem keemilisi....või?...aga pole kusis.
- Ei tea
- keemilisi puhastusvahendeid
- Pole õrna aimugi
- Ei valda teemat.
- Keemilisi
- Ma arvan, et keemilisi puhastusvahendeid
- Kardan, et koristajad ei ole väga keskkonnateadlikud.
- keemilisi (vist), täpselt pole kursis
- Arvan, et keemilisi
- Jah - 2 vastust
- Ei tea.
- Veidi
- Tean, et sorteerime olmejäätmeid ja paberit/pappi.
- Liiga vähe
- Enam-vähem.
- Täpselt ei tea, kuid koolimajas on prügikastid erineva prügi jaoks, loodusainete klassis on eraldi prügikastid puhta paberi ja segaprügi ning kasutatud patareide jaoks
- Tean millised konteinerid on kooli hoovis.
peaks seda teemat rohkem käsitlema?
- Konkreetsel pole....aga merest oleme ikka rääkinud.
- Kindlasti rohkem.
- Piisavalt
- Peaks rohkem rääkima tundides veega seotud probleemidest
- Väga palju, vihkan vee raiskamist.
- Olen küll, aga alati saaks rohkem
- Rohkem
- Olen käsitlenud, kui on teemaks jätkusuutlik keskkonna areng, tuleb alati juttu ka veetarbimisest.
- Mina oma aines ei käsitle selliseid teemasid detailselt.
- Peaks rohkem
- Ei – 7 vastust
- Ei ole kursis....aga arvan, et palju....WC-d.
Millist vee raiskamist tuleb koolis rohkesti ette? Kuidas saaksite seda
muuta?
- No, käsi vaja pesta...WC vaja käia...ei oska öelda.
- Üldiselt ei raisata kooli vett.
- Jäetakse WC-des vesi jooksma
- Lapsed korraldavad mõnikord uputusi
- Algklasside poiste WCs jookseb vesi pidevalt. Väikeste kunstitundides pärast guaššidega töötamist - see pesemine...
- Lekkivad wc potid.
- Pidev vee jooksmine ja uputused wc-des
- Ei tea
- Võib-olla lastakse kätepesu ajal liialt vett voolata. Õpetaja saab selgitustööd teha.
- Kätepesu
- Olen
- Ei
- Oleme...oleneb loost, mida lavastame....aga teadlikult küll mitte.
- Jah
- Veidi – 2 vastust
- Olen käsitlenud.
- Alati saab rohkem
- Jah – 4 vastust
- Empaatiavõime on meie töödes esmajärguline....ikka olen.
- Korduvalt.
- Ikka pööran tähelepanu....oleme ka selleteemalise näitemänguga väljaspool kooli mängimas käinud. See meie tunnis väga tähtis teema!
- Pööran, vahetundides ja tundides. VEPA metoodika on algklassides.
- Jah. Vestlused õpilastega
- Kui näen siis sekkun.
- Jah.
- Jah. Jälgime ja märkame.
- Pööran tähelepanu, sekkun, kui olukord seda nõuab, selgitan välja ,miks õpilane nii käitub, et teine end halvasti tunneb
- Olen. Kuulan ära, püüame leida lahendusi.
- Jah. Peamiselt sõnalisi selgitusi.
- Vabandamine, andestamine
vanasõnu jms?
- Jah....ja ehk jõuame lõpuks niikaugele, et hakkame halloweeni asemel tähistama MARDI- ja KADRIPÄEVA.
- Igal aastal.
- Jah, eesti tähtpäevi ja traditsioone ainetundides
- Ei, ma annan matemaatikat ja valmistun riigieksamiks. Kuskil on piirid vaatamata + ja - lõpmatusele.
- Jah – 2 vastust
- Süsteemselt mitte.
- Natuke ikka.
- Süsteemselt ei tutvusta, kui õpetatava aine seisukohalt on vajalik, siis räägime tähtpäevadest ja traditsioonidest
- Oma ainest lähtuvalt pigem Briti j a Ameerika.
- No süüa saab hästi...ja kui salateid rohkem ise võtta on ju tervislik! Vaheldurikkam võiks olla.
- Jah, suuname rohkem vett tarbima. Teed on võimalik juua ilma suhkruta, tervislikud ampsud iga päev.
- Ei
- Jah – 4 vastust
- Jah, aga saaks rohkem.
- Ma arvan küll
- Jah – 3 vastust
- Olen selgitanud, et sööma peab....sest olen tähelepannud, et mõned ei söö üldse.
- Pidevalt. – 2 vastust
- Mitte piisavalt
- Oma ainest lähtuvalt pigem üldiselt, mitte detailselt.
jooksul võimalikult palju liikuda?
- Ei oska öelda....minu tunnid on kõik liikumises....aga muidu...liikumist on alati rohkem vaja.
- Hetkel keskendume võimaluste suurendamisele.
- Mitte piisavalt
- Kui palju on piisavalt? Küsimus on vajalikuse ja piisavuse vahekorrast.
- Alati saab rohkem. Kunagi käisin Antsla Gümnaasiumis, seal olid koridorides põnevad takistusrajad jne. (blogi: http://aglkk.blogspot.com/ kui on aega üle ja ideid puudu)
- Saaks rohkem
- Ma arvan, et võimalusi on, kuid kas seda kasutatakse piisavalt (eriti põhikooli keskosas ja gümnaasiumis), arvan, et ei.
- Meil on õuevahetunnid. Püüame liikuda selles suunas, et ka võimla oleks igal ajal õpilastele avatud. Plaane on palju, ehk aasta jooksul suudame üht-teist selles osas paremaks muuta.
- Jah.
- Ilmselt küll - õuevahetunnid
- Istumist palju, ninad tahvlites, keskendumisraskused-mõtted mujal, arvan et see tingitud nutiseadmetest. Ja kuis saaks laiskusest lahti, kui tahetakse ka midagi väga teha, siis ei saada aru, et selleks tuleb ka tööd teha!
- Maiustuste liigtarbimine,
- Suitsetamine vanemas kooliastmes
- Lärmamine
- Magusate jookide tarbimine, ebatervislik toitumine, nutiseadmed.
- Nutiseadmed-silmad. Koolitoidust loobumine
- Energiajookide ja suhkru liigtarbimine
- Kuivtoidu söömine, magusate karastusjookide joomine, vähesed kasutavad võimalust hommikuputru süüa, liialt ollakse ninapidi mobiilis, väikesed jooksevad arutult ja kisavad oma koridoris, mis vaimselt väga väsitab neid ennast ja teisi.
- Nutiseadmete liigne tarvitamine.
- Õuevahetunnist loobumine, telefonis surfamine, ka nätsu närimine.